Eesti teatri festival «Draama 2007» peetakse 1.—8. septembrini Tartus. Selle aja jooksul annavad teatrid 52 etendust, mis on jagatud põhiprogrammiks, laste- ja noorteprogrammiks ning tantsuteatri programmiks.
Igast teatrist kandideerib üks lavastus rahvusvahelise žürii välja antavatele preemiatele. Lisaks on kavas arutelud teatrist, konverents, kontserdid ja filmiseansid, avatakse kolm näitust ning töötab festivali klubi.
Festivali kommunikatsioonijuht Hans Lõugas, teatavasti on tänavusel festivalil palju esietendusi. Palun rääkige neist lähemalt.
Mikk Mikiveri 70. sünniaastapäeval, 4. septembril esietenduvad Eesti Draamateatri «Vaikne muusika» ja Vanemuise «Tosca».
«Vaikne muusika» on Lars Noréni näidend heaoluühiskonna peresuhetest. Mikiveril oli plaanis see lavastada, ent plaani teostada ta ei jõudnudki. Septembris toob selle lavale Priit Pedajas.
«Tosca» etendus Mikiveri käe all esmalt 1995. aastal ning võitis parima muusikalavastuse ja parima lavakujunduse preemia. Toonane lavastuse kunstnik Ervin Õunapuu on nüüd «Tosca» taastaja.
4. septembril esietendub Pärnu Endla «Kajakas», mille lavastab Andres Noormets. Tšehhovi «Kajakast» lähtub ka 7. septembril peetav «Draama» konverents ««Kajaka» lend üle eesti teatri pesa».
Festivali võistlusprogrammis on Kuressaare Linnateatri esietendus «Loomaaialugu». Edward Albee näidendi lavastab Egon Nuter ja kaasa lööb teiste seas Aleksei Turovski.
Vanemuiselt tuleb välja lavastus «Suurema kurbuseta», mis esietendub 3. septembril. Seda Reko Lundani Soome perekonna lugu tõlgendab Ingo Normet.
Sihtasutus Eesti Teatri Festival esietendab «Draamal» 7. septembril «Õnnelikud päevad», mille toob publiku ette Margus Kasterpalu. Samuel Becketti näidendil põhinevas lavastuses mängivad Rita Raave ning Enn Põldroos või Aleksander Eelmaa.
Suurt festivali «Draama» peetakse üle aasta. Vahepeal on olnud väikesed festivalid, kas siis komöödia-, laste- või muud teatrit hõlmavad. Tänavu on lisaks «Draamale» kavas lasteprogramm. Kas see hakkabki nii olema? Ega see festivali liialt suureks paisuta?
Sihtasutus Eesti Teatri Festival korraldab «Draamat» selle praegusel kujul alates 2003. aastast. Ettevõtmise põhieesmärk on kutsuda Eesti teatrid Tartusse kokku, et nende kahe viimase hooaja lavastustest parimad välja valida. Eesti teatrit hindab ja preemiaid jagab rahvusvaheline žürii.
Selles mõttes on «Draama 2007» kolmas omataoline suurfestival. Paarisaastaid on tõepoolest täitnud vahefestivalid: «Komöödia 2004», «Draamake 2006» ja «OmaDraama 2006».
Ma ei julgeks öelda, et väiksemad festivalid on suure vennaga liitunud, sest paarisaastatel elavad nad ikka oma elu.
Tänavune «Draama» on lihtsalt laiema haardega: tahame näidata, kuidas teater kultuurivormina puudutab kõiki vanusegruppe ja ka teisi kunstiliike.
Nii on meie tavapärase teatriprogrammi (Eesti teatrite kahe viimase hooaja parimad lavastused) kõrval eraldi lastetükid ja lastele mõeldud töötoad, samuti noortelavastused.
Seda, kus lõpeb tavapärane draama ja algab tants, uurib tantsuteatri programm. Kõike aitavad mõtestada arutelud ja konverents. Festivalil näidatavad filmid haakuvad otseselt teatris nähtavaga.
Ma ei usu, et festival paisub ülemäära suureks. «Draama» peaks kõnetama kõiki kultuurihuvilisi. Üritame seda toetada taskukohaste piletihindadega.
Kellele «Draama» eelkõige mõeldud on: kas neile lõunaeestlastele, kel on õnnestunud pilet hankida, või teatriga seotud inimestele ülevaate saamiseks ja teatritele endile oma koha määratlemiseks Eesti teatrimaastikul?
«Draama» eesmärk on kutsuda Eesti teatrid kokku ühisele peole, samuti anda publikule võimalus näha ülevaatlikult Eesti teatri paremikku. Oluline on seegi, et Tartu publik näeb kogu Eesti teatrit, ent «Draamat» ei korraldata üksnes tartlastele, vaid kõigile eestimaalastele.
Positiivne on see, et järjest vähem lavastusi etendatakse kodulaval, ikka tullakse Tartusse. Suurepärane oli Linnateatri «Tõe ja õiguse» teise osa etendus Treffneri hoovis. Kahju, et «Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.» Tallinna peab jääma.
Eks kõikidel etendustel ole oma hind ja see pole ainult rahaline. Tihti tuleb arvestada seda, et festivalile tulles ei ohverdataks lavastuse kunstilist kvaliteeti.
Linnateatri kõnealuse lavastuse Tartusse kolimist kaaluti, aga see oleks maksnud rohkem, kui festivali rahakott lubab.
Arvasime, et ka Von Krahli «Kajakas» peab jääma koduteatrisse, ent meile andis nende Tartusse kutsumisel julgust see, et teater on selle lavastusega teistelgi festivalidel käinud.
Palju üritusi on kavandatud Athena keskusse. Kas maja saab festivali ajaks lõplikult renoveeritud?
Täpselt nii. Suurt osa festivali etendustest, aga ka kahte kontserti ja filme saab tänavu näha ja kuulda Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses, mis on festivali ajaks renoveeritud ja valmis.
Kuidas läheb piletite müük?
Kogu festivali peale kokku on üle 50 etenduse. Neist on praegu välja müüdud 16 ja iga päevaga ostetakse pileteid üha juurde.
Oleme piletihinnad seadnud nii, et publik saaks nautida festivali ja käia rohkem kui ühel-kahel etendusel. Nii jääb peamiseks piiranguks see, et teatrisaalid pole kummist. Seepärast peaks iga huviline võimalikult vara piletid ära ostma.
Milliseid etendusi te kindlasti vaadata tahate?
Mulle meeldib klassika ja et ma pole veel näinud Ugala «Keisri hullu», soovin selle ära vaadata.
Eelkõige on aga nii minu kui teiste «Draama» korraldajate hool, et festivali külalised ja osalejad pääseksid teatrisse ning kõik nende probleemid lahendataks. Ise me väga palju saalis istuda ei looda.
