Ivar Põllu
kriitik

27.07.2007
10:51

Kriitiku mure - liiga palju raamatuid

Ilmselgelt ilmub DRAAMAdel juba liiga palju raamatuid. Niikuinii ei tee enam keegi vahet igal aastal (ja mõni aasta mitu korda) Tartus toimuvatel festivalidel (ühe väikelinnateatri esindaja sai eelmine aasta alles pärast Tartus käimist aru, et tegemist polnudki nn päris DRAAMAga vaid mingi OmaDraamaga. "Oleks seda teadnud, poleks tulnudki," arvas ta.) Kui veel mõelda, et pea igal festivalil on oma eelraamat (või nimetame seda siis ikka kataloogiks) ja järelraamat (või on see järelkogumik), siis on iga poole aasta tagant midagi eesti teatri kohta pehmete kaante vahel.
Nii pole DRAAMA raamatud enam mingi sündmus, pigem rutiin. Mõni ei jaksa arutelule või konverentsile minna, mõtleb, et küll ma pärast raamatust loen. Festivaliga kursis olemiseks ei pea festivalile tulemagi enam, piisab eel- ja järelraamatu läbilugemisest, et omandada jututeemad ja seisukohad.
Sellepärast teemegi jälle festivali eelraamatu, mis on paksem ja kataloogilikum kui kunagi varem. Võib-olla ka ülbem kui kunagi varem, sest eelmiste eest pole keegi festivali klubis rusikatega vehkima tulnud. Eelraamat unustatakse niikuinii, kui seal esitatud kriitiku seisukohad on saanud žürii otsusteks :):